Minu esimesed mälestused kalapüügist on ikkagi seoatud isa ja vanaisaga. Mäletan, kuidas trotsisin halba ilma ning kuidas jõe ääres kannatust kasvatasin. Ärevus oli ju alati sees, kala võis iga sekund võtta. Uskumatu, kuidas väike inimene jaksas vihma käes liikumatult seista ja kala näkkamist oodata.
Peab tõdema, et aja möödudes pole ma palju muutunud. Iga teise vaba hetke katsun ikka jõe ääres veeta ja kala näkkamist oodata.
Peagi on saabumas isadepäev ja jälle on vaja nuputada, mida kinkida. Mis saaks olla parem kink kui isa kalale viia. Teha põhjalik ettevalmistus alates võileibade meisterdamisest kuni konksusuuruse valikuni. Siis asjad auto peale ja suund veekogu poole.
Mida teha siis, kui vahvaks kalapüügipäevaks pole aega? Mis muud, kui kalamehest isale kinkida jõeforelli nahast mansetinööbid! Kalanahast mansetinööbid on ainulaadne kink, mis tuletab kindlasti meelde mõne mälestuse kalavetelt. Ja mis tähtsam, tuletab meelde, et aeg on õngedelt tolm pühkida.
Toredaid seiklusi kõikidele vanaisadele ja isadele! Et kala võtaks ja et järgmised mansetinööbid oleks tehtud juba enda püütud kalast!